Miks ma ei julge uskuda reaalsust?

Mulle on öeldud, et ma olen pessimist ja mõtlen alati negatviiselt..see on tõsi-lihtsam on ju mõelda, et kõik läheb persse, kui et pärast üllatuda..ja kui lähebki hästi, siis on ju vahva :)

Ühesõnaga olen ma viimastel päevadel hakkanud kartma reaalset maailma, sest see on ühtaegu nii tore ja õudne koht mu jaoks... Ma olen nii väsinud sellest, et ma pean kogu aeg nutma ja olema õnnetu..krt kas ma ei võigi õnnelik olla??Kas minu piiratud kogus õnne on juba kasutatud??? Nii raske on lihtsalt olla :( Täna Sa ütlesid mulle midagi ja nüüd olen ma veel suuremas segaduses..tahaksin uskuda igat su sõna, aga ma ei julge..ma niii-niii-niii väga tahaksin, aga kardan pettuda..World is one cruel place you know :S

Ent siiski ma loodan veel leida päikese oma taevas :) Et ma ei peaks iga õhtu end magama nutma. TAHAN NAERATADA! Ja Sina suudad seda minuga teha, kui sa vaid tahad..